Tootekataloog

Ivar Vinkel

Ivar Vinkel

Vibroakustiline teraapia

Pehme, soe ja mõjus heli.


Vibroakustiline teraapia on ravimeetod, mille puhul kasutatakse madalsageduslikke siinushelisid kombineerituna muusika või loodushelidega. Lihtsamalt öeldes tähendab see Teie eest hoolitsemist sõbralikus ja hoolivas keskkonnas mõjusalt lõdvestava madalsagedusliku puhasheli ja rahuliku muusika või loodushelide abil. Heli abil spetsiaalses tugitoolis või voodis tekitatud vibratsioon koos ruumis või kõrvaklappides kostuva rahuliku helitaustaga aitab sügavamalt lõdvestuda, mille läbi on võimalik jõuda rohkem tasakaalu – ja võimalik enda ning ümbritsevaga paremini hakkama saada.

Uuringute kohaselt on vibroakustiline teraapia muuhulgas meetod meist enamuse jaoks igapäevaste, kuid kutsumata külaliste stressi ja kurnatuse ning nendega seonduvate tervisevaevuste leevendamiseks. 1970ndatel arvati stressiga seotud olevat kuni 50 % haigustest. 2005. a. hinnati, et ligi 80 % haigustest on kas otseselt stressist tingitud või mõjub stress neid süvendavalt.

Veel on vibroakustilise teraapia rakendamine andnud häid tulemusi näiteks:

  • valu vähendamisel (muuhulgas fibromüalgia puhul);
  • lihaspingete ja spasmide vähendamisel (muuhulgas Parkinsoni tõve puhul);
  • hingamisraskuste vähendamisel;
  • kõrgenenud vererõhu alandamisel;
  • menopausiga seotud vaevuste puhul;
  • Alzheimeri tõve puhul;
  • psühholoogiliste häirete ravis (nt depressioon, ärevushäired, unetus, enesevigastuslik käitumine, autism).

NB: selle meetodi puhul ei kasutata ravimeid ega kirurgilist sekkumist.

Ülevaate koostajast: Ivar Vinkel on  looduslike helimaastike salvestaja-kasutaja ja vibroakustika ekspert. Ta on lõpetanud muusikateraapia baaskursuse Tallinna Pedagoogikaülikoolis ja psühholoogia magistriõppe Tallinna Ülikoolis. 2014. aastal sai ta Jyväskylä Ülikooli juures tegutseva Skille-Lehikoise Vibroakustilise Teraapia ja Uuringute Keskuses VIBRAC praktiku II taseme litsentsi. Peale muusikateraapia baaskursust mõistnuna, et muusika koosneb helidest, hakkas teda huvitama just viimaste toime psüühikale ja füüsisele. Lähtuvalt sellest, töötades aastail 2002–2004 Tallinna Laste Turvakeskuses sotsiaalpedagoogina sõltuvusprobleemidega lastega, käivitas ja juhtis seal vibroakustilise teraapia kabinetti. Alates 2005. aastast kuni praeguseni tegutseb vibroakustilise teraapia erapraksises. Ta on teinud mainitud teraapiameetodi alaseid teadusuuringuid Tallinna Ülikoolis ning Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuses (TERE KK), ning koolitusi nii Eestis kui väljaspool. Lisaks on ta TERE KKs välja töötatud uudse lahendusega vibroakustilise teraapia seadeldise prototüübi kontseptsiooni autor, nõustaja ja esmaste katsetuste teostaja (vt ka http://terekk.ee/referentsid/litsentsid/ , http://www.healbed.com/products).

Vibratsiooni teraapilistel eesmärkidel kasutamise ajaloost.

Algust vibratsiooni teraapilistel eesmärkidel kasutamisele võib näha šamaanitrummiga seonduvalt – selle madalaid vibratsioone kasutati abivahendina meelt puhastava ja keha tasakaalustava seisundi saavutamisel. Esimese ravi eesmärkidel kasutatava vibratsiooniseadeldise kohta on märkmeid 1774. aastast, mil tuntud prantsuse filosoof Voltaire oma kirjas mainis abt de Saint-Pierre´i vibratsioonitooli. Aktiivselt hakati vibratsioonaparaate kasutama 1870-ndatel Prantsusmaal, Itaalias, Inglismaal ja Venemaal  vibratsioonitoolide, -laudade, ja –kiivrite kujul (töötasid elektromehhaaniliste või elektromagnetiliste vibraatorite abil). Prantsuse psühhiaater J. M. Charcot ja tema õpilased leiutasid seadeldisi, mida kasutati migreenide, neuriitide, neurooside, unetuse ja parkinsonismi ravis. Samal ajajärgul tegi N. F. Tšigajev kindlaks, et vibratsiooniga võib mõjutada südame kontraktsioonide sagedust, hingamise mahtu ja sagedust ning arteriaalset vererõhku (Rüütel 1998, viitega Ljubimova 1989).

Vibroakustilise teraapia (edaspidi ka: VAT) kujunemine.
Vibroakustilise teraapia algatajaks on Norra muusikaterapeut ja eripedagoog Olav Skille. Kuna paljud lastest, kellega Skille tegeles, olid raskete füüsiliste ja vaimsete puuete tõttu võimetud ise aktiivselt musitseerima, keskendus ta eeskätt muusika vastuvõtu arendamisele. Oma uuringutes toetus Skille praktikas kogetud helivibratsioonide rakendamise põhimõtetele, mida ta nimetas muusika universaalideks (Rüütel, 1998, viitega Skille, 1989, Skille & Wigram, 1995). Skille täheldas, et muusika toime on tugevam, kui asetada kõlarid ravitavale lapsele lähemale nii, et lapse keha tunneks muusikavibratsioone. Esialgselt katsetas Skille spetsiaalse kõlaritele asetatud madratsiga, millel laps muusikat kuulates lamas. Selgus, et meetod oli edukas lihaspingete, krampide, valu ja üldise ebamugavuse vähendamisel (Rüütel, 1998). Kui aga selgus, et täpsema mõjutuse saavutamiseks on muusika oma erinevate kihtide ja muutumistega teose sees liiga kontrollimatu stiimul, võttis Skille kasutusse heligeneraatori ja testis välja madalsageduslikud siinushelid (Skille, 1997). Skille defineeris VAT printsiibid ja tutvustas meetodit rahvusvahelise ühingu Muusika Meditsiinis (International Society for Music in Medicine) esimesel sümpoosionil 1982. aastal (Rüütel, 1998).

Hüpoteesid VAT toimemehhanismide kohta:

  1. Lõdvestusvastus: madalsageduslik siinusheli põhjustab meie kehas resonantsi ja see näib olevat VAT põhiliseim toimeaspekt. Igal objektil on olemas tema loomulik sagedus (omavõnkesagedus) ja kui mõjutava tegevuse (käesoleval juhul VAT) sagedus langeb kokku objekti omavõnkesagedusega (nt pinges lihase omaga), hakkab see resoneerima. Resonants meie kehas võimendab vereringet ja parendab meie ainevahetust. Samuti vabastab see pinget lihastes ja resoneerub mõjutatavate kehaosadega. Üks lõdvestusvastusega seonduv lisa-aspekt on võimalik oksütotsiini produtseerimise aktivatsioon VAT kaudu. Levinuim subjektiivne kogemus, mida kliendid ja patsiendid peale VA mõjutust on teadustanud, on sügava lõdvestuse seisund.
  2. Pacini kehake ja valu neuronaalne piiramine: Pacini kehakesed on suured mehhaanoretseptorid, mis asetsevad naha-alustes ning siseorganeid ja liigeseid ümbritsevates ühendavates kudedes ja on tundlikud survele. Kui Pacini kehakest on stimuleeritud, saadab see neuroloogilisi n.ö valupiirangu sõnumeid ajusse, mis omakorda hakkab piirama valu impulssi. Siinkohal valupiirangu sõnumid tähendavad valu väravakontrolli teooria funktsionaalsete ühikute ja nende tegevuste üldistusi.
  3. Helivibratsiooni kaudu käivituvad raku puhastusmehhanismid – Jindraki postulaat (Jindrak & Sing, 1986): see postulaat teoretiseerib meie kehas ja ajus toimiva vibratsiooni võimalikust mehhaanilise puhastamise mõjust. Selle kohaselt võib vibratsioon kaasa aidata närvirakkudes toimuvast tegevusest tulenevate jääksaaduste mõnede molekulide eemaldamisele difusiooni kaudu.

(Punkanen ja Ala-Ruona, 2012)

4. Aju aktiivsuse ja ajusisese kommunikatsiooni põhisageduse võimendamine kaasahaaratuse fenomeni abil: Clements-Cortes´i jt (2016) pilootuuringu eesmärk oli uurida VAT 40 Hz sagedusega stimulatsiooni võimaliku vahendina Alzheimeri tõvega patsientide tähelepanu, kognitiivse selguse ja lühiajalise mälu parendamiseks. Kõnealune uuring toetus varasematele tõenditele, mille kohaselt koherentne ehk ladus neuraalne võnkumine 40 Hz sagedusel on heas tervislikus seisundis aju aktiivsuse ja ajusisese kommunikatsiooni põhisagedus. Alzheimeri diagnoosiga isikute puhul on leitud, et nende aju mainitud sagedusega närvivõnkumine on väiksema võimsusega* kui samavanustel „normaalse“ ajuga isikutel. Kõnealuse uuringu lähtekohaks olid tõendid, et normaalsete inimeste kuulmismeele stimulatsioon võib mainitud sagedusega närvivõnkumisele n.ö. restardi teha, ning et närvivõnkumise püsivat seisundit sellel sagedusel on võimalik stimuleerida või „kannustada“ vibratsiooni abil. Kõnealuse uuringu tulemustes toodi välja, et  VAT parendas statistiliselt oluliselt Alzheimeri tõve kerge ja mõõduka vormiga patsientide kognitiivset selgust ja lühiajalist mälu.

(Clements-Cortes, Ahonen, Evans, Freedman, Bartel, 2016).  

* – Bartel jt, 2017, väidavad, et sarnaseid võnkumise aktiivsuse häireid või düsrütmiaid on leitud muuhulgas Parkinsoni haiguse, valu ja depressiooni puhul.

VAT uuringute tulemusi (Rüütel, 2013):

VAT uurimused on näidanud olulist parenemist mitmete somaatiliste ja funktsionaalsete häirete puhul, nagu näiteks:

  • valu vähenemine,
  • lihaspingete ja spasmide vähenemine,
  • hingamisraskuste vähenemine,
  • kõrgenenud vererõhu alanemine,
  • stressi ja kurnatusega seonduvad tervisevaevused,
  • psühholoogiliste häirete ravis (nt unetus, ärevushäired, enesevigastuslik käitumine, autism ja depressioon).
  • Parkinsonismi ravis on meetodi katsetused näidanud motoorse funktsiooni paranemist:  nt King et al, 2009: rigiidsuse ja tremori vähenemine ning sammu pikkuse suurenemine.

Hiljutised uuringud on keskendunud eakate hooldusele. Vibroakustilise meetodi rakendamisel hooldekodus elavate eakatega on esile toodud psühholoogilise seisundi paranemist, üldist lõõgastumist ja depressiooni sümptomite vähenemist, dementsusega patsientide puhul rahutuse vähenemist ja vastavalt rahustite kasutamise vähenemist.

  • Zheng jt, 2009, tõid oma uuringus välja, et VAT võib edendada n.ö. põdurate eakate heaolu läbi funktsionaalse võimekuse paranemise (nt suurenes katsegrupi liikmete poolt teada antud nädalas läbitud distants 3 km võrra), eriti nende puhul, kes on füüsiliste harjutuste tegemiseks liiga õrnas seisukorras;
  • Naghdi jt, 2015, tõid oma uuringus välja, et madalsagedusliku heli stimulatsiooni rakendamisel fibromüalgiaga patsientidele ilmnes nende statistiliselt ja kliiniliselt oluline paranemine: fibromüalgia mõju ja valust tingitud vaegurlus vähenesid, uni paranes; ravimite doose vähendati ~74 % patsientidest ja lõpetati ~26% patsientide puhul; valuta istumise ja seismise aeg pikenes oluliselt jne;
  • Clements-Cortes jt, 2016, tõid oma pilootuuringus välja, et VAT parendas statistiliselt oluliselt Alzheimeri tõve kerge ja mõõduka vormiga patsientide kognitiivset selgust ja lühiajalist mälu.

Toetudes Boyd-Brewer ja McCaffrey (2004) andmetele, ei ole VA meetodi rakendamisel raporteeritud kahjustavaid tulemusi.

Kokkuvõtvalt VAT näidustused ja vastunäidustused uurimuste ja praktiliste kogemuste põhjalt

Näidustused:

  • lõdvestamiseks,
  • stressi ja sellest tulenevate vaevuste leevendamiseks,
  • valu (ka menstruaalvalu, fibromüalgia) ja lihaspingete vähendamiseks,
  • hingamisraskuste vähendamiseks,
  • kõrgenenud vererõhu alandamiseks,
  • psühholoogiliste häirete ravis (nt unetus, ärevushäired, enesevigastuslik käitumine, autism ja depressioon).

Vastunäidustused:

  • akuutsed põletikud – hõlmab seisundeid, kus põletik süveneb;
  • akuutsed seisundid (nt süstoolne vererõhk rohkem kui 200 mm Hg);
  • autoimmuunhaigus luupus;
  • südamestimulaatorid;
  • südame rütmihäired;
  • emboolia ja tromboosi oht;
  • õnnetusjärgsed pea- või kaelavigastused (kuni 6 kuud õnnetusest);
  • lahtine haav – verejooks haavast võib suureneda (välja arvatud menstruaalne vereeritus);
  • neeru- ja põiekivid ja -liiv;
  • rasedus – kuna pole empiirilisi uurimusi, mis selgitaksid madalsagedusliku stimulatsiooni mõju rasedale naisele ja lootele, on ohutum hoiduda meetodi rakendamisest raseduse puhul, vähemalt esimese trimestri jooksul.

VAT põhimõtted.

VA seadeldis kujutab endast enamlevinult voodit, madratsit või lamamistooli võimalustega tugitooli, millel inimene VA mõjutuse ajal lamab ja millesse strateegiliselt paigaldatud heliedastuselemendid (nt valjuhääldid) võimaldavad helivibratsioonidel keha mõjutada vahetult.

VAT meetodi puhul on esmaolulised kliendi mugavus ja heaolu. VAT seansi võib tinglikult jagada kolme ossa:
1. Seansi alustamine;
2. Vibroakustiline mõjutus;
3. Seansi lõpuosa.

Seansi alustamine: seansile saabuva kliendi võtab vastu vibroakustika spetsialist (edaspidi ka: spetsialist), kes kõigepealt fikseerib kliendi füüsilise ja vaimse enesetunde viimase esitatud enesekirjelduse põhjal ja/või sobivate mõõtmiste abil. Spetsialisti professionaalseteks eeldusteks on hea muusikataju ja omandatud baasteadmised nii muusikapsühholoogiast, retseptiivsest muusikateraapiast kui ka psühholoogilisest nõustamisest. Mainitu on vajalik kõigepealt seetõttu, et VAT protseduur on seotud kliendi eest hoolitsemisega: spetsialist koostab lähtuvalt ravikuuri ja/või seansi eesmärkidest kliendile sobiva vibratsiooniprogrammi ning selgitab välja selle sobivad helitugevused, lisaks kliendile meeldiva muusika või loodusliku helitausta – samaaegselt kontrollides, et kliendil oleks mugav. Lisaks on mainitud professionaalsed eeldused vajalikud seetõttu, et vibroakustilise mõjutuse jooksul võib madalsagedusliku vibratsiooni ja muusika/loodushelide koostoime kliendil esile kutsuda erinevaid emotsioone või muutuseid teadvuseseisundis – seda eriti seoses võimaliku igapäeva-elust tingitud, kuid sotsiaalse soovitavuse tõttu varjatud stressiga, millel klient lõdvestudes lubab n.ö. pinnale kerkida. Sellised ilmingud vajavad spetsialisti tähelepanelikku suhtumist ning oskuslikku käsitlemist.

VA mõjutus: VA seadmel lamava inimese kehasse edastatakse seadme heliedastuselementide kaudu madalsagedusliku siinustooni impulsid, mida inimene subjektiivselt tajub n.ö. vibreeriva massaažina. Erinevalt manuaalsest massaažist saab VA mõjutuse käigus inimese organism mõjutatud sügavamalt ja ulatuslikumalt, eelkõige seetõttu, et kasutatavate madalsageduslike siinushelide suubuvus organismis on nende lainepikkusest tulenevalt väike.  Teraapia personaalsesteesmärgist lähtuvalt valitud muusikat/loodushelisid esitatakse inimesele paralleelselt madalsagedusliku vibratsiooniga, kuid ruumis akustiliselt sobivalt paiknevatest kõlaritest või kõrvaklappidest (seda eriti juhul, kui on vaja maskeerida kõrvalruumidest kostuvaid helisid). Mõjutus ise kestab tavaliselt 20-40 minutit.

Seansi lõpuosa: VA mõjutuse lõppedes fikseerib spetsialist kliendi füüsilise ja vaimse enesetunde võimalikud muutused võrreldes seansi algusega ja vestleb kliendiga mõjutuse jooksul kogetu teemal, ilmnenut vastavalt vajadusele ka põhjalikumalt käsitledes. On tõdetud, et muusikateraapia efekt on tõhusam, kui sellega kaasneb verbaalne nõustamine (Rüütel, 1998). See kehtib ka vibroakustilise teraapia puhul, kuna viimane on väljaarenenud muusikateraapiast. VAT seanssi lõpetades lepitakse vajadusel (näiteks raviplaanist tulenevalt) või kliendi soovi korral (näiteks korrapärase stressiennetuse jaoks) kokku järgmise seansi aeg, kui seda pole juba eelnevalt tehtud. VAT ravikuur e. protsess koosneb enamasti 9-15 seansist sagedusega 3-5 korda nädalas, kuid näiteks lihasvaevuste ja stressi leevendamisel võib juba ka ühel seansil olla selgelt täheldatav positiivne mõju.

Seansi kestus: lähtudes mõõtmis- ja reflekteerimisvajadusest enne ja peale mõjutust on ühe seansi jaoks mõistlik planeerida 35 min kuni 1 tund (pikem aeg on vajalik esimestel seanssidel).

Inimestel aeg-ajalt esinevad subjektiivsed ilmingud VA mõjutuse ajal ja/või järel:

  • intensiivne ja tavatu, kuid üldiselt meeldiv soojus- ja/või raskustunne erinevates kehaosades;
  • vahel ka kerge keha õõtsumise tunne;
  • une-ärkveloleku vahepealne seisund;
  • inimene võib uinuda, vahel ka sügavamalt;
  • ajataju võib muutuda mõjutuse jooksul;
  • peale mõjutust võib esineda näljatunnet;
  • peale mõjutust võib kehasse mõneks tunniks jääda tugev raskus- ja lõtvustunne, teisalt on mõned kliendid peale mõjutust öelnud, et tunnevad kergustunnet;
  • võib olla raskusi kontsentreerumisel;
  • sagedased on psüühilise seisundi muutused, mida kokkuvõtvalt võib nimetada ”relaksatsioonile omased muutused meeleolus”;
  • võib ilmneda tunne, et energiat on rohkem;
  • NB: kirjeldatud ilmingud on indiviiditi varieeruvad ning ei pruugi koos esineda.

Tallinna Vaimse Tervise Keskuse tagasisideküsimustiku vastuseid küsimusele „Mis on Sinu elus muutunud seoses vibroakustilise teraapiaga?“

  • „Paranes unekvaliteet, vähenesid seljavalud ning üldine enesetunne muutus paremaks & rahulikumaks.“
  • „Rohkem lõdvestunund, taastun kiiremini.“; sama klient umbes 7 kuud hiljem peale 2. protsessi: „Sisemine rahu.“
  • „Ärevus on vähenenud. Maailm on turvalisem koht.“
  • „Rohkem teadmisi keha ja organismi impulsside tajumisest. Ebakindlus on asendunud tasakaalu ja teadvustamisega.“
  • „Paranes une kvaliteet.“
  • „Olen hakanud hommikuti varem ärkama. Olen rahulikum, keskendumine on parem. Saan paremini hakkama.“
  • „Olen muutunud palju rahulikumaks, kannatlikumaks, suhtlemises vabamaks.“
  • „Pinge läks, ilmus rõõm, vähenes hirmu-, ängistuse tunne.“
  • „Elutahe tuli tagasi.“
Fade Out ContentShow Content
Prev Next